Minu kogemus joogaga, järjepidevuse, motivatsiooniga
Kui ma 2024 aasta suve lõpus ATH diagnoosi sain, siis Dr.Lõokene rääkis mulle kohe esimeste asjade seas vundamendi tähtsusest ATH ajule (liikumine, toit, puhkus). Nädala pärast peale visiiti pidin andma ülevaate, kuidas mul läinud on. Kirjutan diagnoosimisest täpsemalt eraldi, kuid mina käisin Toompargi Vaimse Tervise Keskuses.
Esimesed katsed liikuma saada
Tüüpilise ATH inimesena võtsin asja tõsiselt ette ning tegin sellest suurema projekti. Pidasin suisa online päevikut piltide ja täpse kirjeldusega. Igal päeval oli minu enda eesmärk teha üks 10km kõnd. Ehk siis nullist sajani. Uhkusega esitlesin oma päevikut ja edusamme.
Kuid õige pea selgus tõsiasi, et olin alaseljale selle järsu elumuutusega liiga teinud ning ei saanud üldse liikuma terve nädala või rohkemgi. Peale mida oli selge, et tegelikult on see käimine igav ja ma üldsegi enam ei viitsi seda teha. Tüüpiline- kas pole? Et natuke ei oska ja keskmiselt ei saa. Kui midagi teha, siis maksimaalselt. Üldse ei oska doseerida.
Ja väikesed sammud tunduvad kah mõttetud, edu saavutatakse ikka ränkraske tööga. No nii ma olen koguaeg mõelnud ja ennast proovile pannud, siis pooleli jätnud ja endas nii pettunud olnud, et lõpuks ei tee enam mitte midagi.
Kuidas ma oma aju ära trikitasin
Aga mind hakkas asi huvitama, kuidas ikkagi seda aju häkkida ning liikuma saada, sest tunne on ju imeliselt võrratu peale treeningut.
Mulle on alati jooga huvi pakkunud ning aastaid tagasi olen ka sellega tegelenud, kuid edaspidi vaid pigem mõelnud, et võiks ja kunagi ma teen. Kuid seda päeva ei tulnud ega tulnud.
Kuid mingil hetkel ma suutsin endaga teha kokkuleppe. Esimesest jaanuarist 2025 hakkan tegema igapäev joogat ja olgu selleks kasvõi 10 minutit, kasvõi 1 harjutus. Aga ma teen. Ja panen kalendrisse kirja ka. Ja kui ma ei tee, siis ma ei ole endaga kuri ega läbikukkunud. Vaid teen kohe siis, kui saab. Täna oli 52. joogapäev. See pole palju, kuid minu jaoks tohutu saavutus. Alguses tegingi rahulikku aeglast yin joogat, siis tuli juba tahtmine kauem teha, keerulisemalt.
Tagasilöögid
Siis tulid esimesed proovikivid- reisid, külmetus. Tekkis paus. Kuid mingil imekombel ma ei visanud asja nurka. Laenutasin raamatukogust joogateemalisi raamatuid. Ma ostsin uued joogariided. Ja jätkasin. Olemata endaga kuri ja see toimis.
Kes tahaks üldse midagi edasi teha, kui su kallal vingutakse ja tänitatakse? Ja meie sisekõne toon on väga oluline, see määrab suuna. Kuidas saadagi head tulemust läbi negatiivsuse ning kurjustamise.
Minu trikid ennast motiveerida
Number üks
Number üks on see: ära nüüd ehmu, aga ma ütlen sulle, et motivatsiooni ei ole ja ei tulegi. Või on see lühiajaline. Pigem arvesta sellega, et sa ei saa sundida oma ATH aju tegema ebamugavaid asju. See oli minu suurim “Heureka”. Kui seda taipasin, siis see muutis palju. See laieneb ka mu muudele tegevustele, millest hiljem sulle ka kirjutan. Lihtsalt ära oota motivatsiooni, vaid hakka ilma arutamata pihta. See paneb aju ja keha tööle.
Number kaks
Mõtle eelnevalt välja, mis on sinu miinimum, millega sa oleks endaga rahul. Tahad minna jõusaali? Tee miinimumiks see, et paned trenniriided selga ja lähed kohale. Kui ukse taga tunned, et ikkagi ei viitsi, siis tuled koju tagasi. Naljakas, eksole! Aga see toimib, sest meil on nii vinge aju. Järgmine miinimum on ehk see, et paned riidesse, võtad trenniasjad kaasa, lähed uksest sisse ja kõnnid lindil 5 minutit. Tihti aitab ka see, et sa tahaks juba siis rohkem teha. Aga ära tee, jäta sisse tunne, et tahaks veel. Järgmisel päeval teed rohkem. Nüüd oledki juba kolm päeva järjepidev olnud. Harjutad sisse uut harjumust. See toimib erinevate tegevustega. Ka koristamisega näiteks. Proovi ja anna teada, kuidas sul läheb.
Number kolm
Kolmandaks ATH ajule meeldivad mängud, põnevus, võistlemine. Aga siinkohal toimub see meie endaga. Esita endale väljakutse, tee see põnevaks. Võta alustuseks näiteks mingi periood, kindel arv päevi, mingi tulemus, mida soovid saavutada (a la spagaat, joosta ilma peatumata 10km, tõsta kangi, käia mingi arv päevi nädalas jõuksis jne). Just see, mis sulle tunduks kõige lahedam väljakutse.
Number neli
Ning kellele ei meeldiks preemia. See on suisa kohustuslik ATH ajule. Tehtud töö eest saada väärilist preemiat. Ja seda kohe, kiiremas korras. Pikaajalised projektid pigem ei käivita. Minu preemia on näiteks see, et märgin kalendrisse, mitmes päev mul joogat tehtud on ning panen toreda kleepsu oma kleepsuraamatust samuti selle kõrvale. Siis on lahe vaadata, kuidas kalender täitub. Mu eesmärk on ühe päeva kaupa teha joogat. Mitte näiteks sada päeva vms. Mul pole lõpptähtaega nagu tavaliselt mu erinevatel väljakutsetel endale. Ja kui siis ei suuda neid teha, on pettumus enda suhtes kärme tulema. Mis oleks sinu preemia endale?