Kuidas trikidada ATH aju tegema asju, mida koguaeg edasi lükkad
On asju, mida see vinge ATH aju tahaks kohe teha ja siis neid, mida justkui tahaks teha, aga ikkagi ei tee ning siis neid, mida üldse ei taha teha.
Sellest olen juba aru saanud, et tihti ebavajalikke ning spotaanseid ja põnevaid asju on mu ATH aju jaoks lihtne teha. Siis pole mingit sundi ega mõtlemist vaja.
Täielik müstika on aga nende asjadega, mida tahaks teha, aga need tunduvad päris suured projektid või ideed ning nendega alustamine on tohutu pingutus. Muudkui ootad seda paremat homset ning inspiratsiooni. Tahad teha, aga ei hakka tegema. Aju lülitub välja ja kõike tundub korrga liiga palju. Palun öelge, kuidas see on loogiline?!
Ja siis kolmas ning kõige keerulisem kategooria on asjad, mida ei taha üldse teha kuid peab tegema. Mõnel on selleks koristamine, teisel igavad koolitööd või aruanded, akende pesu jne.
Kuidas panna ATH aju tegema asju, mida sa tahad teha, kuid siiski edasi lükkad?
Mul on sellega alati nii huvitav kogemus. Kui lõpuks otsustan, et hakkan tegutsema, siis enam pooleli jätta ei saa.
Näiteks mulle meeldib monteerida oma reisivideosid. (Ma ei ole veel selles hea, kuid millegipärast meeldib.) Ja kui ma pihta hakkan, siis on olnud neid olukordi, kui toas on juba pime, silmad udused, põis lõhkemas ja ma ei suuda arvuti tagant ära tulla.
Hiljem imestan, miks ma küll varem pihta ei hakanud. Võimalikud takistused on: see on suur tegemine, sellele eelneb igav eeltöö- fotode, klippide valimine jne., ma tean, et see võtab tohutult aega ning siis tundubki, et ma peaks justkui nädala varuma, et valmis saaks. Ja ma ei oska seda veel ideaalselt. jne.
Teiseks massiivseks takistuseks on pisidetailidesse, -asjadesse kinni jäämine. Võtame kasvõi sellesama blogi. Alguses oli mõte, mida venitasin, kuna ma ei oska kodulehti veel teha, aga jubedalt tahan ja meeldib (Mirru Mürfel kodukas ka minu tehtud).
Sain aru, et kõigepealt tuleb see selgeks saada. Siis, kui lõpuks pihta hakkasin, jäin kinni blogi välimusse. Mis värv, mis kujundus, mis alapealkirjad ning teemad, pildid, jutustiil jne. Ma tegin vähemalt neli korda põhja valmis ning kustutasin. Väimusele läks tervelt kaks nädalat.
Trikid, kuidas panna ATH aju alustama ning lõpule viima
Pikalt ei heieta, sest ükski ATH aju ei suuda muidu kõige tähtsama punktini jõuda. Järgnevad häkid on mu enda kogemused, ehk väärt proovimist, kuid igaüks lõpuks leiab endale süsteemi, mis töötab.
ATH aju vajab distsipliini ning unusta motivatsioon. Seda ei pruugi kunagi tulla. See oli mu suurim avastus. Sest ma alati ootasin motivatsiooni. Hakka looma endale tehtavat rutiini, mis korduks ning distsiplineeriks. Seepeaks olema lihtne, lõbus, tehtav.
ATH ajule meelivad väljakutsed, mängulisus. Tahad midagi teha, ära hakka üldse kuulama oma mõtteid ja sisetunnet, karga püsti ja asu tegema.
See on nagu istuks autosse ja gaas põhja. Mitte nagu tüüpilise ATH inimesena istuks autos ja hakkaks mõtisklema, kas mul on tunne ja tahe ikkagi täna sõitu minna ja äkki homme on veidi parem päev. Ja sobivam tunne. Ei, gaas põhja ja hoog sisse! Sulle meeldib see!
Sinu miinimum, preemia, väljakutse
Mõtle välja ning pane kirja, mis on see miinimum, mida sa suudaksid ära teha. Ütleme näiteks, et sul on vaja kirjutada valmis lõputöö. See on meeletu suur, hoomamatu projekt, mis võibki tolmu koguda, kuni läheb väga kiireks.
Koosta plaan stiilis: esimene päev, teen töölaua puhtaks ja panen läpaka sinna peale. Kõik. Teine päev, avan arvuti, kirjutan pealkirja. Kolmas päev 10 minuti jooksul kirjutan esimesed mõtted jne.
Iga tegevus, mida teed, on parem kui null. See on edu. Ja kui sul on veel aega, siis ära üle selle miinimumi tee sel päeval. Jäta sisse tunne, et tahaks veel. Küll siis näed, kuidas peagi juba töö lendab. Asi kisub põnevamaks.
Pane kirja vingetele paberitele, memodele, kasuta äppi. Tee see süsteem kuidagi põnevaks. Ma nimetan seda premeerimiseks. Teen jooga ära, panen kleepsu kalendrisse, siis kuu lõpus nii äge vaadata- mul nii palju kleepse! Küll ma olen tubli. Ja ATH ajule meeldib nimekirju koostada ning neid maha kriipsutada ikka selleks, et uusi genereerida.
Väljakutse endale. Kas oled näiteks teinud nii, et paned vee pliidile keema ja siis jooksed ruttu pesu kuivama panema, et jõuaksid selle tehtud enne, kui vesi keeb? Või muid sarnaseid veidraid aja peale tegemisi? Sellise naljaka väljakutse saad esitada endale ka nende tüütute asjade teostamiseks.
Näiteks 10 minuti jooksul teen selle sahtli korda. Või pane oma lemmikmuusika mängima ja ühe laulu jooksul pesen akna ära. Küll sa tead juba, mis oleks sinu enda väljakutsed. Sul peab olema lõbus!
Kuidas hoida fookust ja minna lõpuni?
Sind aitab, kui võtad fookusesse ainult ühe asja. Selle, mis on vaja valmis saada. Lülita välja telefon, pane see eemale, liiguta eemale asjad, mis tuletavad sulle meelde teisi pooleliolevaid asju, sest neid sul jagub. Ja selleks tegevuseks sea ajaline piirang, mille jooksul sa seda teed.
See võib olla justkui mingi rituaal sinu jaoks. Mida teed enne ja mida pärast seda tegevust. Minu enda näide on selline, et jalutan koeraga ära, kohv, küünal põlema, jooga, pessu, külm dušš ja alustan blogiga.
Eesmärk iga päev üks postitus. Enda distsiplineerimise nimel. Ja kui alati ei saa ja ei lähe nii, siis on väga tähtis olla endaga hea ning mitte asuda ennast kiruma ning mõelda, et oled läbikukkunud, sest ei pidanud plaanist kinni.
Võta omaks mõte, et ei pea tegema täiuslikult, vaid peab lihtsalt tegema. See täiuslikkus tuleb ise järgi läbi selle, et teed. Ma ei ole suutnud paljusid asju just seetõttu teha, et ma tean, ma ei oska piisavalt hästi. Peab ju olema kohe alustades parim ning professionaalne.
Perfektsionism, seltsiline
ATH aju üks suurimaid vaenlaseid ongi perfektsionism. Kui ei saa täiuslikult, siis ei tee üldse. Kuid “valmis” on alati täiuslikum, kui tegemata. No seda ma pean endale ka veel palju kordama.
Võid kasutada fookuse hoidmiseks ka füüsilist stimulatsiooni. Teed pausi selleks, et hüpata või kükitada 10x. See paneb aju jälle tööle.
Üks variant on kutsuda keegi seltsi, kes on sinuga koos samas ruumis, kuni sa oma ülesande lõpuni viid. Teise juuresolekul võib olla imelik katkestada tegevus. Eelnevalt lepite kokku, et omavahel ei asu lobisema ja teise tugi on olla kohal ning mitte lasta sul laiali valguda.
Olen kuulnud, et nii kutsutakse enda juurde näiteks sõber ka koristamise ajaks. Ma pole seda ise veel kasutanud, kuid mind aitaks ka see, kui sõber teeks kõne kokkulepitud ajal ning uuriks, kas said tehtud oma asja. Mõtle, kuidas sulle sobiks ja loo parim võimalik lahendus.
Kokkuvõtteks
- Asu tegema, ära oota motivatsiooni
- Mängulisus, hoogne tegevus
- Koosta nimekiri miinimumist, mida suudaksid iga päev ära teha eesmärgini jõudmiseks
- Premeeri ennast, kasuta appe, kalendrit, kleepse. Kasuta süsteemi, kus on enda edusamme lihtne jälgida
- Ajalised piirangud, väljakutsed- teen mingi aja jooksul just nii palju
- Eemalda segajad, keskendu ainult sellele ühele asjale.
- Loo rituaal, midagi meeldivat, mis eelneb ja järgneb su ülesandele
- Tegemine on parem kui mittetegemine. Ära taha teha perfektselt. See tuleb tegemise käigus.
- Vajadusel lisa tegevuse vahele füüsilist liikumist, kükke, tantsu.
- Kutsu keegi seltsi, palu tal teha kontrollkõne, olla videosilla vahendusel olemas, kuni sa teed oma tegevust
Anna mulle teada, kuidas sul läheb? Milliseid nippe oled ise kasutanud? Kas see nimekiri aitas sind?
Minu kaks KÕIGE TÄHTSAMAT häkki siit on: Hakka tegema ilma mõtlemata, motivatsiooni ei tule ja “valmis” on alati parem kui “täiuslik”. Ehk parem 1 kui null.