ATH ja meeletu magusaisu, maiusesööstud, pimestav suhkrunälg. See tuleb vahel nii agressivselt peale, et piltlikult öeldes võiksin rebida ka esimeselt ettejuhtuvalt lapselt šokolaadi peost. Ma muidugi ei tee seda, aga see ilmestab ehk kõige paremini seda sööstu. Keegi võtaks nagu kogu mu olemuse ja mõtlemise üle ning toimin autopiloodil. Justkui suhkur ning muu magus lahendaks kõik mu hetkeprobleemid. Kurbuse, tugeva rõõmu, viha- kõik emotsioonid, mis on keskmisest alla- või ülespoole.
Jaa, öeldakse, et joo vett, oota 10 minutit, jaluta jne. Mhm. Selge! Teen need asjad kõik ära, närin veel porgandit ka peale ja siis lähen ikkagi poodi jahile. Kindla eesmärgiga leida see kõige rõlgemalt magus asi. Ja teate, ma taipasin ühel hetkel, et see kõige suurem kaif ei tule mitte esimesest suutäiest vaid sellest otsusest, et on antud luba minna suhkru järele.
Mis siis edasi saab?
Tõmban selle hunniku magusat sisse, hetkeks on hea. Selles söömise mõmina hetkes on hea. Siis aga toimub järsk veresuhkru tõus ja langus. Pea läheb paksuks, aju uduseks ja küllalt on neid kordi, kui jään suhkrukoomas magama. Ja sellele järgneb meeletu süütunne.
Ma olen küllalt muretsenud, et teen oma tervisele liiga ja siiski pole suutnud teatud perioodidel seda lõpetada. Teen seda ikka ja jälle. Nagu sõltlane, kes teab, et see on talle halb, kuid teeb seda ikka edasi. Asusin uurima, mis see siis on ja miks see nii on?
Targad räägivad-ATH ja dopamiin
ATH aju toodab ja kasutab dopamiini (mõnutunde ja motivatsiooni hormoon) ebatõhusamalt kui neurotüüpiline aju. Kiired süsivesikud, eriti suhkur, annavad ajutise dopamiinitõusu, mis pakub lühiajalist heaolutunnet ja rahulolu. Uuringud on näidanud, et ATH-ga inimeste aju toodab ja kasutab dopamiini vähem tõhusalt, mistõttu on neil suurem vajadus tegevuste või ainete järele, mis pakuvad kiiret dopamiinitõusu (Volkow et al., 2009)
Kuna ATH aju otsib pidevalt stimuleerivaid stiimuleid, võib suhkur tunduda kiire ja lihtne viis, kuidas ajutiselt parandada keskendumisvõimet ja meeleolu. See võib aga viia veresuhkru järskude kõikumisteni, mis omakorda süvendab väsimust ja tähelepanuraskusi.
Veresuhkur
Lisaks dopamiini mõjule mängib rolli ka veresuhkru tase. Osadel ATH inimestel probleem sellega, et unustavad süüa, mis viib veresuhkru nii alla, et kui lõpuks sööma asuvad, siis enam ei suuda oma tunge kontrollida ja valivad esimesena kiired süsivesikud, mis selle “laksu” annavad. Madal veresuhkur võib omakorda põhjustada ärrituvust, keskendumisraskusi ja veelgi suuremat iha magusa järele.
Kokkuvõtteks
Ja ma saangi aru, et ATH aju ihkab enamasti asju, mis talle head ei ole. Ja meie ülesanne on hoolitseda ta eest nagu väikese lapse eest, kes tahaks ainult kommidest elada.
Fookuseks peaks olema tasakaalustatud toitumine, regulaarne söömine, valgurikkad toidud, head rasvad ja aeglaselt imenduvad süsivesikud. See kombinatsioon hoiab versuhkru stabiilsena ja meid natukenegi tagasi suhkru- ja süsivesikusööstudest.
Teemaarendus ATH ja suhkur järgmistes postitustes
Ja siis sinna juurde need teised vundamendi osad: liikumine ja kosutav uni. See kõik on imelihtne, kuid siiski raske. Aga hea on teada, mida on vaja, et ennast hästi tunda. Sellest postitusest jätkan teemasid, miks on see suhkruhullus vaid periooditi, millal seda ei esine. Mis sa arvad? Ja teiseks, kuidas oma aju siis ära trikitada, et me teeks kõike seda head, mida ta vajab. Ja kuidas siis regulaarselt toituda, kui rutiin ja ajakavad on ATH ajule täielik kosmos?
See ongi see ablas aju- tahab nii palju, et tunda ennast hästi.